Eesti lugemisühing on midagi konkreetselt ära
teinud ja koolitanud “Lugemispesa” projekti raames hetkeks 1042
õpetajat üle Eesti, kes oskavad ja tahavad luua lastele paremat
lugemiskeskkonda. Lugemine on vajalik ja naudingut pakkuv tegevus. Tänu
heale lugemisoskusele suudab laps haridussüsteemis edukam olla ja
saab loodetavasti ka ühiskonnas paremini hakkama. Huvitava raamatu
lugemine võib inimesele anda suure elamuse. Siiski on palju neid,
kellel ei ole lugemisharjumust, ja inimesi, kellel on lugemisega
probleeme. Tänapäeval räägitakse palju arvutite võidukäigust.
Lastele heidetakse ette rohket arvutimängude mängimist ja
raamatute mittelugemist.
Miks laps eelistab arvutimängu või
televiisorit raamatule? Kas lapsel on olnud varem positiivset
kogemust raamatust, mis paneks teda ka teisel korral lugema?
Enamik lugemisprobleeme (nagu ka harjumus
raamatut lugeda) saab alguse lapseeast. Kui lapsel puudub kodune
eeskuju, siis jääb lasteaed ja kool kohaks, kus saadakse esimene
positiivne või negatiivne kogemus raamatust. Lisaks huvitavatele,
ilusatele ja köitvatele raamatutele peaks olema rühmas või
klassis lapse jaoks meeldiv koht, kus raamatuga tegeleda -
lugemispesa.
Lugemispesa peaks olema kohaks, kus lapsel on
turvaline, hea ja mõnus olla. Lugemispesa võiks olla muust ruumist
eraldatud, seal võiks olla diivan, tugitool, padi või vaip.
Lugemispesa olemasolu võimaldab lapsel istuda rahulikult pehmel
istmel ja sirvida või lugeda raamatut. Lugemispesa võib olla ka
aktiivne meisterdamise ja mängimise koht, kus lavastatakse näitemänge,
tehakse ise raamatuid ja muud haaravat. Lugemispesa universaalsus
peitub selles, et kõik on võimalik. Kõige tähtsam, et lapsel on
huvitav ja hea.
Mentorid koolitavad õpetajaid
Selleks, et igas lasteaias ja algkoolis
lugemispesa oleks, viis Eesti lugemisühing koostöös Tallinna ülikooliga
2004. aasta augustis läbi projekti “Lugemispesa” koolituse
86-le lugemispesa mentorile. Lugemispesa mentorid on need vahvad
lasteaia- ja kooliõpetajad, kes ise lugemist naudivad ja soovivad
ka lastele raamatute maailma tutvustada. Just lugemispesa mentorite
loovus, koostöösoov ja headus on veeretanud väikesest lugemispesa
pisikust terve suure palli.
Kuna lugemispesa idee ja teostus on päris
“eesti asi”, siis on ka väljaspool Eestit toimunud
konverentsidel projekti tutvustatud ja suure huvi osaliseks saadud.
Projekti uudsus ja edu seisneb läbimõeldud ja toimival lapsekeskse
keskkonna kohandamise ideel ja koolitussüsteemil. Kuna õpetajatepoolne
huvi on suur ja Eesti lugemisühingus leidub inimesi, kes innuga
asjaga tegelevad, jätkati projektiga ka 2006. aastal. Sellel aastal
toimus lugemispesa mentorite koolitus lapsesõbralikus eralasteaias
Naba. Koolituse läbis 20 õpetajat, kes lisaks mullustele
mentoritele hakkavad sel aastal taas oma linnades ja maakondades
projektist huvitatud õpetajaid koolitama.
Tänu headele toetajatele lisandub igal aastal
lugemispesadesse uusi raamatuid ja patju. Näiteks saab iga pesa
loonud õpetaja Koolibri kirjastusest osta ilukirjandust viis
protsenti soodsamalt. Projekti käigus on selgunud, et üht ja õiget
lugemispesa ei ole olemas, vaid see on ikka laste ja õpetaja nägu.
Õige lugemispesa tunneb ära laste emotsioonist, mida nad
lugemispesas ja lugemispesast saavad. Positiivne emotsioon on aga
hea eeldus, et laps hakkab ka tulevikus raamatuid lugema.
Milline võiks olla lugemispesa ja mida seal
teha, näitame Tallinna raamatupäevadel ja arutame pikemalt 8. ja
9. juulil Tallinna Ülikoolis toimuval konverentsil.
