Krista Ustav
Simuna Kooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja
No ei ole õige, et kõik päevad on ühepikkused. Mõned lihtsalt ON
pikemad ja teised – lühemad.Seda fakti kinnitas Lugemispesa mentorite
täiendkoolitus 25. augustil 2007 Tallinna eralasteaias Naba.
Kui lugesime koolitusteadet, millest üksiti selgus, et tööpäeva
pikkus on 9.00 – 19.00, olime ehk isegi hämmelduses: laupäeval? nii
pikk päev? millal see küll “istutud” saab??
Kell 9 olime kohal. Oli tuttavaid, oli võõraid. Ent võõraid vaid
päeva alguses, sõbrunesime kiiresti ja olgu ette öeldud, et mõne
“võõraga olime päeva lõppedes valmis uusi väljakutseid vastu
võtma.
Meie koolitajaiks olid Lugemispesa projektijuhid Maili Vesiko-Liinev
ja Ilona Sillak, Anneli Laaman ning Maret Melts. Pärast sissejuhatavat
osa jagunesime “pesadesse”. Ja nüüd hakkaski selguma, et
tegelikult on SEE laupäev lühem kui teised. Mitte üheski “pesas”
ei jäetud meid igavlema, me olime väikestes gruppides, meil oli oma
juhendajate käe all lahe ja huvitav kaasa mõelda, kaasa teha, ka kaasa
naerda, kui vahel pidime proovile panema oma oskused, mida me NII
KINDLASTI teadsime endal mitte olemas olevat. Kui palju toredaid (kavalaidki)
võtteid laste kaasahaaramiseks, ergutamiseks ja arendamiseks tutvustas
meile Maret, kui võrratult jutustas ja luges laste kirjutatud ja muidki
lugusid Ilona, ning jagas üksiti nippe laste kirjutamisoskuse ja –
soovi arendamiseks. Oma rahulikul ja sõbralikul moel tutvustas Anneli
meile üht arendavat mängu teise järel, olgu need siis mõeldud
lugemis– või arvutamisoskuse saavutamiseks – arendamiseks.
Ja nii meie tööpäev sujuski – heatahtlikus ja loovas
õhkkonnas,
töötundide vahele lõõgastuseks kohvipausid ja maitsev lõuna.
Kuidagi ei saa tutvustamata jätta õpimappi, mille iga kursuslane
kaasa sai ja millest leiame projektijuhi, TLÜ lastekirjanduse dotsendi
Mare Müürsepa sisuka kokkuvõtliku artikli “Kool, kus lugemine loeb”;
Kaia Kösteri, TLÜ kutseaasta projektijuhilt loo (?) “Mentorlus kui võimalus
väärtustada õpetajaks olemist”. Meile tutvustatakse 26
aktiivõppemeetodit,
mõtestatakse lahti loovuse allstruktuurid, meenutatakse, mis on
lugemine ja milline on loov õpetaja ning kuidas ära tunda loovat last.
Palju mõtteid annab “Lapset kertovat”- lugude jutustamine ja nende
üleskirjutamine on ergutav nii rääkijale kui ka üleskirjutajale.
Rohkesti õpetlikke ja huvipakkuvaid võtteid väikeste õppurite
targakssaamisele kaasaaitamiseks pakub Anneli Laamann. Kindlasti rõõmustab
iga kursuslast Eesti Lastekaitse Liidu ning Anne Kõrge (Eesti
Lastekirjanduse Keskus), Jaanika Palmi (lastekirjanduse uurija), Krista
Kumbergi (lastekirjanduse uurija), Mare Müürsepa (TLÜ lastekirjanduse
dotsendi), Ülle Kuuse (Raamatukoguhoidjate Ühingu lasteteeninduse
toimkonna esinaine) poolt koostatud “Last arendav raamat” buklett,
milles kirjas, milline on hea lasteraamat ning mida võiksid lugeda
eelkooliealised raamatusõbrad ning mida õpilased 1.-9. klassini. See
on tänuväärne abi igale kirjandusõpetajale. Kõigile meile jagus ka
piisavalt Lugemispesa järjehoidjaid ja märke, mida raamatusõpradele
jagada.
Sisukas tööpäev seljataga, kogunesime kokkuvõtvasse vestlusringi
– “andmaks aru”, mida koosoldud päev kellelegi oli andnud. Palju
oli andnud. Ning siis, kuuldes vaikseid kitarrihelisid, meenus küllap
kõigile,
et koolituspäeva viimane “punkt” oli ju – lõõgastuspakett, mis
ilmselt oli igaühe hinges pisut põnevust tekitanud. Ja – meie päev
lõppeski Paul Danieli kaunist muusikat kuulates ja rikkaliku pidulaua
ääres veel kord muljeid vahetades. Jah, see oli TÕEPOOLEST
koolituspäev,
mis on iga õpetaja unistus, sest selle märksõnadeks olid avatus,
tarkus, südamlikkus, hoolivus, rõõmsameelsus.
Tundsime end tõepoolest oodatuina, hoituina ja
vajalikena. Ja
tahaksime seda tunda veel ja veel! Südamlik tänu Mailile, Ilonale ja kõigile
– kõigile, tänu kellele 25. august oli Lugemispesa mentoreile just
niisugune, nagu ta oli.
MTÜ Eesti Lugemisühingu projekti Lugemispesa toetavad
HASARTMÄNGUMAKSU NÕUKOGU
RIIKLIK EKSAMI-JA KVALIFIKATSIOONIKESKUS
ERALASTEAED NABA
