Õppekirjanduse uurimisest Eestis

Õppekirjandust on uuritud üsnagi mitmekülgselt, nimetagem näiteks töösuundi ja silmapaistvaid uurijaid

• ajalooline uurimus (Lembit Andresen),

• õpikute sõnavara, loetavus, keerukus, jõukohasus (Viivi Maanso, Jaan Mikk, Tiia Reiksaar, Ene Sepp, Krista Kerge, Helin Puksand jt),

• väärtushinnangute esitamine õpikuis (Veronika Kalmus, Jaan Mikk, Meri-Liis Laherand, Leida Talts, Malle Reidolv jt),

•  õpikute didaktiliste põhimõtete ja ülesehituse analüüs (Toom Õunapuu, Sirje Piht, Laine Hone, Tiia Reiksaar, Maia Muldma, Natalia Maltseva-Zamkovaja, Mare Müürsepp jt),

• õpikute kujunduselemendid (Arved Leinbock, Sirje Piht, Jaan Mikk jt).

• Üksikasjalikult on õpiku-uurimise ideid, oma tööd ja seisukohti peegeldanud prof. Jaan Mikk oma kodulehel -  http://lepo.it.da.ut.ee/~jaanm/mikk2.html

Kuigi uurijad on õpikute ülemäärasele keerukusele osutanud juba 1970. aastatel, on see mureks seniajani. Õpikute didaktiline läbimõeldus ja jõukohasus on ka praegu ellu kutsutud töögrupi üheks peamiseks uurimissuunaks.