Õppekirjanduse uurimisest Eestis
Õppekirjandust on uuritud üsnagi mitmekülgselt, nimetagem näiteks töösuundi ja silmapaistvaid uurijaid
-
ajalooline uurimus (Lembit Andresen),
-
õpikute sõnavara, loetavus, keerukus, jõukohasus (Viivi Maanso, Jaan Mikk, Tiia Reiksaar, Ene Sepp, Krista Kerge, Helin Puksand jt),
-
väärtushinnangute esitamine õpikuis (Veronika Kalmus, Jaan Mikk, Meri-Liis Laherand, Leida Talts, Malle Reidolv jt),
-
õpikute didaktiliste põhimõtete ja ülesehituse analüüs (Toom Õunapuu, Sirje Piht, Laine Hone, Tiia Reiksaar, Maia Muldma, Natalia Maltseva-Zamkovaja, Mare Müürsepp jt),
-
õpikute kujunduselemendid (Arved Leinbock, Sirje Piht, Jaan Mikk jt).
-
Üksikasjalikult on õpiku-uurimise ideid, oma tööd ja seisukohti peegeldanud prof. Jaan Mikk oma kodulehel - http://lepo.it.da.ut.ee/~jaanm/mikk2.html
Kuigi uurijad on õpikute ülemäärasele keerukusele osutanud juba 1970. aastatel, on see mureks seniajani. Õpikute didaktiline läbimõeldus ja jõukohasus on ka praegu ellu kutsutud töögrupi üheks peamiseks uurimissuunaks.