Kirjaoskuse kujunemine

Kirjaoskuse määratlus on ajas muutunud vastavalt sellele, kuidas muutuvad kirjalik keskkond ja ühiselust tingitud vajadused sellega toime tulla.

21. sajandi kirjaoskuse käsitus hõlmab lisaks lugemis- ja kirjutamistehnikale, motiveeritud ja reflekteerivale lugejakäitumisele, aktiivsele loovale kujutlusele ja mõistmisele ka suutlikkust vallata tehnilisi vahendeid, teha lugedes ja kirjutades koostööd, valitseda samaaegselt mitut infovoogu, luua ja analüüsida multimeediatekste, anduda nautivale lugemisele ning võtta eetiline vastutus kirjalikus suhtluskeskkonnas osalejana.

Alljärgnevas räägitakse lugemisest ja kirjutamisest kui suhtluses läbipõimunud tegevustest, viies need koos kirjaoskuse mõiste alla.

Kirjaoskuse eeldused kujunevad suuresti individuaalset teed pidi, st lapsed jõuavad lugemise ja kirjutamiseni omas tempos ja tegevuste järjekord võib olla mõnevõrra erinev. Paljudel lastel saab pealtnäha mahajäämine ühes osaoskuses kompenseeritud teiste osaoskuste kaudu. Kõigil lastel ei kujune kirjaoskus ühtviisi ladusalt. Kui kirjaoskuse eeldused vormuvad raskustega, võib välja kujuneda püsiv kirjaoskuse raskus ehk lugemis- ja/või kirjutamisraskus. Raskused kirjaoskuse omandamisel võivad olla märgatavad varases eas enne otsest kokkupuudet kirjaliku tekstiga.

Kirjaoskuse omandamine on elukestev. Laps hakkab sündimisest alates nii vastu võtma kui ka väljendama teatud tähendusi, hakkab liigutuste ja häältega suhtlema teda ümbritsevaga sh raamatu vormis objektidega, kujunditega, suuliste tekstidega – mis kõik viibki kirjamärkide ja  raamatute uurimiseni, küsimiseni, objektide liigutamiseni, reastamiseni, asjade avamiseni.

Lugemahakkamine on maailma uurimise üks osa. Samas kestab indiviidi kirjaoskuse areng seni, kuni kirjalik suhtlus eeldab temalt uute oskuste omandamist. Iga inimese kirjaoskuse areng on oluline ja väärtuslik just sellel tasemel, kus see parajasti toimub. Lugemis- ja kirjutamisraskusega lapse oskused arenevad üldise arengu käigus niisamuti edasi ning vajavad täiskasvanute toetust ja hoolt.

Lugemise-kirjutamise paljud osaoskused võivad kujuneda samaaegselt, mis tähendab, et kirjaoskuse õpetamist on küsitav jagada ajaliselt perioodiliseks tööks ühe või teise osaoskusega. Igal õppimisjärgul – lasteaias, eelkoolis, koolis – tuleb toetada kõikide erinevate osaoskuste arengut ja seda ikka võimalikult elulises kontekstis ehk nii, nagu asjad elus käivad. Sellega ennetatakse lugemisraskuste teket. Kui lugemisraskust ei õnnestugi täielikult ennetada, on suureks saavutuseks ka raskuse tunnuste leevendumine.

Laps kasutab lugemist ja kirjutamist oma tegevuses (mängus) kaugelt enne seda, kui tal tekib õigekirjateadlikkus ja kui ta tähti häälikutega seostab. Samas võib ka vilunud ja erudeeritud lugeja, täiskasvanud kirjaoskaja, eksida nii sõna kokkulugemisel kui ka kirjapanekul.

Seega on eri laadi osaoskuste arendamine oluline läbi kogu haridustee, sh tähelepanu osutamine uute mõistete ja vähetuntud sõnade koostisele ka põhikoolis ja gümnaasiumis.

© 2020 Eesti Lugemisühing