Kirjaoskuse kujunemist toetavad tegevused

Tulemusliku tegevuse käivitab motiiv: lapsel on soov ja põhjus lugeda ja kirjutada, kui tegevusel on tema jaoks mõte. Mida rohkem laps teab ja väärtustab võimalusi, kus kirjaoskust on vaja (ehk siis kirjaoskuse funktsioone), seda enam tahab ta neis tegevustes osaleda.

Hea õpetaja pakub tegutsemisviise, mis toetavad õppija eneseusaldust.

Eri keskkondades tegutsevad õpetajad (kodu, lasteaed, eelkool, kool jm) ei saa panna teistele kohustusi (ega peaks tegema teistele ettekirjutusi), aga väga toetav on, kui ühes keskkonnas juurdunud hea tava kandub ka teisale, kui tekivad seosed siin ja seal omandatu vahele – samalaadsed tegevused, samad tekstid, samasugune suhtumine.

Kuna väga suures jaos arenevad lugemise-kirjutamise osaoskused paralleelselt, jäävad paljud õpetuses rakendatavad tegevused algusest alates samaks (rütmisalmid jm töö rütmiga, sõnamäng kaja ja riimiga, sõnade ja kujundite võrdlemine, tähekujude jm sümbolite jäljendamine, piltidel oleva sõnastamine, piltide jm kujundite järjestamine, siltide jm lühitekstide kirjutamine-lugemine, mõistatamine, käe ja silma koordinatsiooni arendamine – pusled, joonistamismängud jms), muutuvad aga tegevuse maht, tempo ja iseseisvuse aste. Kõiki tegevusi saab teha algul koos, siis järjest märkamatumalt juhendades, kuni jõutakse iseseisva soorituseni. Vajadusel (kasvõi igapäevaselt) naastakse eelneva etapi juurde – teha aeglasemalt, üheskoos, kuni on saavutatud kindlustunne.

Lugemise ja kirjutamise kaudu väljendab õppija oma isikupära. See eeldab aga, et tal on võimalik teatud määral valida tegutsemisviisi, aega, kohta, rolli tegevuses, tegutsemist üksi või kellegagi koos, valida teksti lugemiseks ja ülesande liiki kirjutamiseks.

Tänapäevane kirjalik multimediaalne keskkond eeldab igalt osaliselt varasema ajastuga võrreldes suuremat oskust valida enesele vajalikku ja jõukohast lugemist, suhetuda loetusse analüüsivalt ja vajadusel oma seisukohta ja huvi väljendada, kasutada eri vahendeid oma sõnumite edastamiseks (käekiri, klahvikiri).

© 2020 Eesti Lugemisühing