JUHATUS

 Juulist 2024. alustab uus juhatus koosseisus: Kadi Lukanenok, Helin Puksand, Maria Jürimäe, Eeva Orav

Peagi tutvustame kõiki uue juhatuse liikmeid meie veebilehel ka lähemalt!

 

  Juuli alguseni tegutseb juhatus aastast 2021. 

  • Maria Jürimäe

    Maria Jürimäe

    Amet ja asutus:

    Peaspetsialist ja õppekavateooria assistent, Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskus.

    Siidikunstnik ja loovuskoolitaja

    Kontakt: Maria.Jurimae@ut.ee

    Olen seotud lugemisühinguga juba eelmise aastatuhande lõpust – 1999. aastal tegin ülikooli lõputöö just lugema õppimise teemal ja siis astusin ka lugemisühingusse.

    Lugemine on üks mu lemmiktegevustest juba lapseeast saadik. Ka mu magistritöö teema oli eesti laste lugema õppimine, täpsemalt – foneemiteadlikkuse roll selles.

    Kirjaoskust puudutavatest teemadest huvitab mind….

    keeleteaduse ja emakeeledidaktika kohtumine ning mis juhtub siis, kui ühes teaduses toimub mingi maailmapildi nihe;

    kirjaoskuse omandamise protsess, individuaalsed ja kultuurilised erinevused, kirjaoskuse arengut toetav keskkond (sh digikeskkond);

    kakskeelsus (mitmekeelsus) ja kirjaoskus.

    Minu raamatusoovitus…

    Raamatute esikümne koostamine on subjektiivne, aga mulle endale meeldiks väga teada, milliseid raamatuid teised peavad sellisteks, mida elu jooksul KINDLASTI läbi lugeda tasuks. Kui nende teiste maitse näib minu omaga sarnanevat, siis tahaksin kindlasti nende nimekirjadest midagi oma lugemislauale võtta. Samuti tundub põnev teada saada, mida peavad lugemisväärseks inimesed, kes mingil elualal kaugele on jõudnud.

    Ehkki elamusi, (elu)tarkust, meelelahutust ja palju muud leiab väga paljudest raamatutest, on minul olemas rida selliseid, mille juurde ikka ja jälle tagasi tulen ja mille lugemine on mind nii mitmeski mõttes paremaks, rikkamaks, elavamaks muutnud.

    Esikolmikusse paneksin täna:

    Ottfried Preussler „Krabat” – midagi raamatu, luuletuse ja unenäo vahepealset. Tihe ja puhas, stiilne, ilus – muinasjutt, mis on eluline nagu hea muinasjutt ikka.

    Andrus Kivirähk „Mees, kes teadis ussisõnu” – tekst, mille najal saab ehitada oma eestlase identiteeti ja arendada rahvuslikke müüte. Aga mitte ainult seda – traagiline lugu kadumisest. Aga äkki polegi see veel liiga hilja kirjutatud? Äkki saab sellest loost meie „kiri”, mis aitab rahvana kokku hoida ja kesta?

    Betti Alver „Tähetund” – parim eestikeelne luulekogu minu jaoks. Just luule puhul on minu arvates väga tähtis seos konkreetse keelega. Tõlkimine on keeruline (ehkki näiteks seesama Betti Alver on ka seda väga hästi teinud). Meil on väga palju häid luuletajaid, näiteks J. Liivil, J. Kaplinskil, A. Alliksaarel, K. Ehinil, mõlemal Viidingul ja väga paljudel teistel on luuletusi, mis minu hingega kokku helisevad. Aga „Tähetund” koguna on siiski sedavõrd kontsentreeritud, vaimukas, mõttetihe, et väärib kohta mu raamatusoovituste esikolmikus.

    Veel võiks minu arvates kindlasti lugeda:

    Georg Orwell „Loomade farm” – neile, kel on nõuka-minevik, mõjub see humoorika ja samas hoiatava meenutusena. Neil, kes on juba vaba aja lapsed, aitab lühike raamat aga hästi aru saada totalitaarse süsteemi absurdsest olemusest. Sama hea ja hoiatav on ka Orwelli „1984”.

    Alan Alexandre Milne "Karupoeg Puhh" - tõeline klassika igaks elujuhtumiks. Mõttetu soovitada? Siiski, tean paari inimest, kes seda veel lugenud pole . . .

    Dino Buzzati „Merekoll” – realistlik raamat – just sedalaadi unesid meeldib mulle vaadata. Aga harva näeb nii häid ja selgeid kui Buzzati novellid.

    Franz Kafka „Loss. Ameerika” – kuulub mu lemmikute hulka pea samadel põhjustel kui eelmine raamat. Mõlemad lood on oma ebaloogilise loogikaga mõnusalt müstilised.

    Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski „Väljasõit rohelisse” – põnev lugemine, aga mitte ainult. Meie teadmise ja teaduse suhtelisus, süsteemi haavatavus, vastutuse küsimus. . . seal on palju kihte ja nüüd, emana on näiteks Kiisu liin saanud hoopis uue mõõtme.

    John Fowles "Maag" - stiilne ja mänguline raamat, mis sobib eriti neile, kellele meeldib loo käiku ette ennustada - vaevalt see selle raamatu puhul õnnestub.

    Sellele kes lastega kokku puutub, soovitaksin:

    Alice Miller „Sinu enese pärast. Kui kasvatusest saab kiusamine” – autori kirjeldatud „musta pedagoogika” ilminguid on nii meie kodudes kui ka haridussüsteemis, selle raamatu lugemine annab kasvatusküsimustele uue perspektiivi. Sealt ei leia küll lahendusi ja õpetusi selle kohta, kuidas olla hea ema või pedagoog, aga ehk aitab see vähemalt vältida mõnede eelmiste põlvkondade vigade kordamist.


    Minust veel

    Mulle meeldib igasugune loov eneseväljendus, nii nautijana kui isetegijana. Viimaste aastate kirg on siidimaal – alguses oli see aastaid hobi, kuid viimase 15 aastaga on see juba elukutse mõõtmed omandanud. Maalin lauldes ja kutsun oma salle sõnumiga sallideks, inglise keeles SingingScarves https://www.facebook.com/SingingScarves/

    Siidimaal on sensuaalne kunst, mis pakub midagi nii algajale kui professionaalile, nii vaba fantaasiamängu nautijale kui ka filigraansele nokitsejale, see on tõeliselt teraapiline tegevus. Minu siidsalle, -maale ja lipse leidub Internetis leheküljel: https://www.etsy.com/shop/singingscarves/

  • Kadi Lukanenok

    Kadi Lukanenok

    Lugemine ja lugemaõpetamine on minu jaoks huvitavad sellest aspektist, et kõik lapsed ei õpi lugema ega loe ühtmoodi, osadel lastel toimub see teatud raskustega. Oma tegevuse Eesti Lugemisühingus olen peamiselt suunanud teadmiste ja teadlikkuse suurendamisele lugemisraskusest ja selle käsitlemise viisidest. Eriti suure väljakutsena tajun olukordi, kui lapsel kombineeruvad kõne- ja keelekasutuse häired ja esineb juba lugemisraskus või risk selle tekkele. Minu professionaalne huvi lugemisraskuse vastu on toetatud praktilise töö kogemusest logopeedina koolieelses lasteasustuses, üldhariduskoolis ja meditsiinivaldkonnas ning eripedagoogika lektoritööst Tallinna Ülikoolis.

    Olen saanud suunata ja toetada oma kahe nüüdseks täiskasvanud poja ja lugematu hulga "töölaste" ja õpilaste lugemis- ja kirjutamisoskuse kujunemist.

    Olen lõpetanud:
    Tartu Ülikool, eripedagoogika diplom, 1984.a.

    Tallinna Ülikool, pedagoogikamagister, 2002.a.

  • Liina Velner

    Liina Velner

    Olen õppinud logopeediks ja töötan igapäevaselt sel erialal oma erapraksises. Kirjaoskuse all ei mõista me kitsalt lugemisoskust. See on oskus, mõelda, ja mõista, suhelda ja suhestuda, otsida ja leida, õpetada ja õppida.

    Soovin, et Lugemisühinguga liituks veelgi rohkem erinevate elualade inimesi, sest Lugemisühingus räägitakse olulistest olulistest asjadest.

    Mida iganes sa ka ei teeks, tee seda kogu südamest (Konfutsius).

  NÕUKOGU

  • MARE MÜÜRSEPP

    Olen Eesti Lugemisühingus selle asutamisest peale – 1992. Hariduselt algklasside õpetajana olen igas rollis – lihtliikmena, juhatuse liikmena ja esinaisena 2015-2021 – püüdnud ühingu tegevusse tuua aktuaalseid haridusprobleeme: algaja lugeja areng, õpikute analüüs ja kvaliteedi tagamine, muukeelne laps meie hariduses, lastekirjanduse rakendamine õppetöös, vabalugemise õhutamine. Pean lugemisühingu ettevõtmistes oluliseks akadeemilise uurimistöö ja koolitegelikkuse dialoogi. Töötan ühtaegu klassiõpetajana Randvere Koolis ja lastekirjanduse lektorina Tallinna Ülikoolis.

  • KAJA KIVISIKK

    Sain õpetajakutse 1981. aastal ning olen sellest ajast koolis töötanud. Usun elukestvasse õppesse ning ammutan pidevalt erinevaid lisaoskusi ja -teadmisi arvukatelt koolitustelt. Enamik neist on seotud laste lugema õpetamise erinevate metoodikate ja vaatenurkadega. Saadud teoreetilistele teadmistele tuginedes püüan pidevalt oma tunde uute mängude ja töövõtetega rikastada. Olen trükis avaldatud Lugemismängude ja eesti keele töövihikute autor. Oma praktilisi kogemusi laste mängulise lugema õpetamise vallast olen jaganud paljudel koolitustel nii koolide kui lasteaedade õpetajatele. Samasisuliste ettekannetega esinenud ka lastevanematele ning raamatukogutöötajatele. Oma isiklikele kogemustele toetudes olen välja andnud ka mõned vastavasisulised raamatud.
    Lisaks raamatulembusele olen aktiivsete koolitundide toetaja. Olen leidnud suurepärase võimaluse oma kaks kirge ühendada. Heaks näiteks sellest on kogumik „Mängulised õpitegevused algklassides“

    Aastast 2004 tegutsen Eesti Lugemisühingu projekti Lugemispesa mentorina ning juhin Tartu linna lugemispesa liikumist. Selle raames on meil toimunud juba 17 kokkutulekut linna ja maakonna lastele. Aastast 2009-2021 olen olnud Eesti Lugemisühingu juhatuse liige.

  • HELI PRII

    Olen Paide Hillar Hanssoo Põhikooli klassiõpetaja.

    Minu esimene kokkupuude lugemisühinguga on aastast 2004, mil algas Lugemispesade mentorite koolitamine. Need aastad on mind  rikastanud uute heade tuttavatega, väljakutsetega õppekirjanduse koostamisel ning koolitus- ja juhtimiskogemusega.

    Algatasin ja suunan 2010. aastast projekti „Väikesed kodu-uurijad” ning soovin selle kaudu väärtustada mälestuste kogumist ning nende käsikirjalist talletamist. 2021. aastal oli Väikeste kodu-uurijate projekt „Eestimaa õpib ja tänab” aasta haridusteo nominent. Olin juhatuse liige kuni aastani 2021.

  • ANNELI LAAMAN

    Olen lõpetanud Tallinna Pedagoogikaülikooli 1996, Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste magistrantuuri 2014. 1990 – 2017 a töötasin lasteaiaõpetajana ja alates 2017. a  lasteaia juhina.

    Olen Eesti Lugemisühingu liige aastast 2005 ning samast aastast ka Eesti Lugemisühingu koolitaja. minu koolituste teemad on lugemismängud, Lugemispesa ja kirjaoskust toetav õpikeskkond, lugema ja kirjutama õppimine ja õpetamine koolieelses eas, töö pildiraamatuga. Koolituste sihtgrupp on lasteaiaõpetajad, lapsehoidjad, lapsevanemad. Olen välja andnud metoodilisi materjale: kogumik „Mängides lugema (esmatrükk 2008, Ilo), tähemängude kogumik „Tähemängud“ (Koolibri, 2014). Osalen Erasmus+ projektis 3MR (Making the Most of the Magic of Reading) (2018-2021), kuulub 3MR projektimeeskonda ning olen üks 3MR õppekava koolitajatest. 2019 suvel osalesin Belgias Liège Ülikooli suvekooli kursusel teemal „Pildiraamatu didaktika“.

  • MEELI PANDIS
    Olen Eesti Lugemisühinguga seotud alates 1994. aastast. See vabatahtlik entusiastide ühendus on mind elus kõige rohkem õpetanud, arendanud ja inspireerinud, andnud parimaid mõttekaaslasi ja eluaegseid sõpru.
    Olin Eesti Lugemisühingu juhatuse esimees 1998-2007. a, Eesti esindaja Euroopa Kirjaoskusühingute Föderatsioonis (www.literacyeurope.org), selle juhataja 2010-2014 ning Rahvusvahelise Kirjaoskusühingu (www.literacyworldwide.org) Rahvusvahelise Arengu Komitee juhataja 2014- 2015.
    Minu kui psühholoogi ja eripedagoogi uurimisteemad Tartu ja Tallinna Ülikoolis on olnud valdavalt seotud funktsionaalse lugemise ja lugemis-kirjutamisraskustega. Praegu töötan koolilogopeedina Tallinna Kunstigümnaasiumis ja Gaia koolis ning puutun palju kokku muukeelsete laste suulise ja kirjaliku kõne raskustega. Lugemisühingus keskendun Lugemispesa projekti kogemuse kogumisele ja levitamisele Eestis ja väljaspoole. Imetlen meie õpetajate entusiasmi ja loovust laste lugemise-kirjutamise toetajate ja õhutajatena.