Eesti Lugemisühingu 30. aastapäeva konverents

17. juunil tähistas Eesti Lugemisühing oma 30. aastapäeva konverentsiga Tartus.

Tegime seda koostöös ühingu partneri Tartu Ülikooli  Haridusteaduste instituudiga nende värskelt renoveeritud õppehoones Jakobi tn 5.

Konverentsi eel, ajal ja ka järgnevatel päevadel liitus ühinguga hulgaliselt uusi kirjaoskusest ning selle õpetamisest huvitatud liikmeid. Tervitame kõiki uusi liikmeid oma ridades!

Konverents algas tervitustega ühingu varasematelt juhtidelt, oma häid kogemuse seoses ühinguga ja põnevaid lugusid jagasid Meeli Pandis, Maili Liinev, Heli Prii ja Mare Müürsepp. Hea sõnaga meenutati endisi juhte Aira Lepikut ja Jaan Mikku. Tervituse raamatukogu töötajate poolt andis edasi Asko Tamme, ELNET Konsortsiumi tegevdirektor ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu esindaja. Rahvusvahelised tervitused olid FELA-lt (Federation of Literacy Association), Soome Lugemisühingult, keda esindasid Per-Olof Rönnholm, Ann-Sofie Selin ja Vuokko Kaartinen ja Läti Lugemisühingult, esindajad Sandra Kalnina ja Silvija Tretjakova.

Konverentsipäeva esimeses pooles arutasid ühingu endised ja praegused juhid ning külalisena Anzori Barkalaja teemal „Mis loeb tänases Eesti hariduses?“.

Päeva teises pooles oli kõigil võimalus osaleda kahes töötoas oma valikul. Teemavalik oli väga lai, hilisemate vestluste ja tagasiside põhjal leidsid kõik endale sobiva töötoa. Töötubades räägiti vaiksetest raamatutest, tutvustati pildiraamatute ettelugemise metoodikat, värvide toel soravaks lugejaks saamise võimalusi ja erilise lugeja toetamise võimalustest. Mitmetes töötubades oli tähelepanu all ka mitmekeelsete laste lugemisõpetus ning mitmekeelse hariduse võimalus laiemalt.

Päev jätkus ühise loova laulu ja siidimaaliga kaunil Toomemäe nõlval. Ühistöö tulemusel valminud siidsalle saab tulevikus kasutada ühingu kingitusteks või heategeval otstarbel - Esimene kingiloos Lugemispesa küsimustiku vastajate vahel (2023)

Hilisõhtu oli rahvusvahelise külaliste ja ühingu nõukoja päralt. Aeg möödus ühisel õhtusöögil ja järgmisel päeval meeleolukal lodjasõidul. Ühiste ürituste ajal tehti plaane edasisteks koostegevusteks.

Kogu päeva jooksul olid meiega kaunid kunstid. Muusikalist meelekastet pakkusid kollektiivid Undav kõlar ja Helivõlu Muusikakooli ansambel oma meeleolukate esinemistega.

Käelist osavust esindasid ühingu juhtidele kingitud käsitsi maalitud nimelised kallisallid. Mõlema kunstilise tegevuse eestvedajaks ja põhitegijaks oli Eesti Lugemisühingu juhatuse liige, särav Maria Jürimäe.

Kogu konverentsipäeva pildistas ja filmis fotograaf Elias. Leia end ja oma sõpru piltidelt!

Täname kogu südamest kõiki Eesti Lugemisühingu 30. aastapäeva konverentsi toimumisele kaasa aidanud inimesi – korraldajaid Tartu Ülikoolis, ühingu endisi juhte, töötubade vedajaid ja esinejaid ning kõik kokkutulnuid. See oli meie kõigi pidupäev!

Konverents "Lugemisraskus: uskumustest toetamiseni"

14.-15. oktoobril 2022 toimus Eesti Lugemisühingu ja Tallinna Ülikooli konverents "Lugemisraskus: uskumustest toetamiseni". Huvi konverentsi vastu oli suur ja kahel päeval osales kokku 200 inimest.  Lisaks õpetajatele ja spetsialistidele oli osalejate hulgas ka lapsevanemad – see on selge märk sellest, et teema vajab laiemat käsitlemist.  

Mis on lugemisraskus (sh düsleksia), milles see täpsemalt väljendub, kuidas seda märgata, millised on toetamise võimalused, millist rolli mängivad siin uskumused ja millised on õppetunnid teistest riikides - just sellest räägiti kahepäevasel rahvusvahelisel konverentsil Tallinna Ülikoolis.

Konverentsi peaesinejad, prof Richard Boon ja John Hodges (USA) tutvustasid teaduspõhiseid düsleksia käsitlusi laiast maailmast, Tallinna Ülikooli teadlased Piret Soodla ja Maris Juhkam vaatasid lähemalt Eesti õpetajate teadmisi lugemisest ja lugemaõppimisest.  Lisaks rääkisid Tallinna Ülikooli õppejõud Kati Aus ja Helsingi Ülikooli doktorant Ita Puusepp uskumuste rollist õpitulemuste ja enesehinnangu kujunemisel.  Osalejad said esmakordselt Eestis läbi teha düsleksia simulatsiooni, et paremini mõista lugemisraskusega laste tundeid ja kogemusi. 

Konverentsi toimumist toetasid Baltic-American Freedom Foundation, Eesti Lugemisühing ja Tallinna Ülikool.

Konverentsi meediakajastus:

Eesti Tervishoiumuuseumi sünaps # 55
12. oktoobri artikkel Pere ja Kodu veebiportaalis
13. oktoobri intervjuu Vikerhommikus
14. oktoobri intervjuu Terevisioonis

Konverentsi esitlused:

John Hodges - Defining Dyslexia and the Intervention Model

John Hodges - Dyslexia and Other Learning Differences - What To Look For

Piret Soodla - Eesti õpetajate ja tugispetsalistide teadmised lugemisest ja lugemaõppimisest

Kati Aus ja Ita Puusepp - Miks lapsed ei loobu kõndima õppimisest

Richard T. Boon - Strategy Instruction to Support Students with Writing Difficulties in the Inclusive Classroom

Richard T. Boon - Research-Based Interventions to Improve Comprehension for Students with Reading Difficulties in the Inclusive Classroom

Pildid konverentsilt:

Konverentsi välisesinejatel oli võimalus enne konverentsi tutvuda Eesti haridussüsteemiga lähemalt.  Täname Viimsi Kooli ja Tallinna Kunstigümnaasiumi sooja vastuvõtu eest, Rajaleidjat, Haridus - ja Noorteametit ning Noored Kooli meeskondi väga sisukate kohtumiste eest! 

Kohtumiste pildid:

Oktoober on rahvusvaheline düsleksia teadlikkuse kuu ja selle raames korraldatakse lugemisraskusele (sh düsleksiale) pühendatuid üritusi üle maailma. Eesti Lugemisühingu  eestvedamisel on alates 2014. aastast korraldatud düsleksia päeva, 2021. aastal oli tähelepanu all täiskasvanute düsleksia.

Õppepäev Kalevipoja Kojas

Ühingu aastakoosolek ja kodulooline seminar toimus 12. juunil Paides

Paide Ajakeskuses Wittenstein võõrustas meid sooja suveilma ning sisuka ja tiheda programmiga. Aastakoosolekul vahetasime mõtteid nii olnud (Väikesed kodu-uurijad), käimasolevate (3MR – pildiraamatute projekt) kui ülessoojendamist vajavate projektide (Lugemispesa) kohta ning kuulasime küsimustiku „Kirjaoskuse õpetamine eriolukorras 2020“ kokkuvõtteid. Eriolukorras võimendusid õpilaste õpierisused segatuna emotsioonide ning motivatsioonipuudusega. Distantsõppe läbiviimist raskendasid nii riistvara kui internetiühenduse puudulikkus. Tuli õpetada lapsi ja lapsevanemaid, anda täpseid ja selgeid tööjuhiseid ning teha videotunde ilma vastavat metoodikat tundmata. Õppisid nii õpilased kui õpetajad. 

Päeva lõpetas ajalooline rännak Järvamaa Muuseumi teadusdirektor Ründo Mültsiga Paide ajaloolistes paikades Herman Hesse vanaisa, lihtsa ja mitmekülgse talupojatohtri, dr. Carl Herman Hesse (1802-1896) radadel.

Eesti Lugemisühingu juhatuse nimel

Liina Velner

4th Baltic Sea Conference on Literacy. Searching for a Common Language

Loe konverentsi blogi SIIT

Eesti Lugemisühing koostöös Euroopa Kirjaoskusühingute Föderatsiooniga korraldas 16.-21. jaanuaril 2020. a Tallinnas 4. Läänemere Kirjaoskuskonverentsi "Ühist keelt otsides" (4th Baltic Sea Conference on Literacy. Searching for a Common Language).  Esinejaid ja osalejaid oli nii Balti riikidest ja Põhjamaadest, teistest Euroopa riikidest kui kogu maailmast.

Läänemeremaadel on ajalooline kogemus mitmekeelsest riigi- ja hariduskorraldusest, töö- ning suhtlemiskultuurist. Balti riigid on aktiivselt töötanud muukeelsete elanike lõimumiseks alates riikliku iseseisvumise taastamisest 1991. a. Koos paljude Euroopa riikidega seistakse silmitsi suureneva immigratsiooni põhjustatud muutustega. Sellega kaasnevad uued väljakutsed sotsiaalse sidususe ja ühtse hariduse osas. Haridus on igasuguse integratsiooni võtmetegur, milles omakorda mängivad olulist rolli suhtlemine ja suhtluskeel. Kirjaoskus kõige laiemas mõistes on kõiki ühiskonna liikmeid ja sektoreid ühendav ja ühist keelt ning meelt leida aitav pädevus

Läänemere Kirjaoskuskonverentsi eesmärgiks on vahendada ja ühendada kirjaoskusega tegelevate inimeste kogemust muu kodukeelega laste hariduse korraldamisel. Konverentsi tulemusena taotleti kohaliku ja rahvusvahelise koostöö laienemist ja tugevnemist ning kogemuste, teadmiste ja energia tõhusamat kasutamist lõimumise edendamisel.

Rahvusvahelisel konverentsil oli enam kui sada ettekannet ja esinejaid  pea 40 riigist. Teiste teemade hulgas tuli juttu kirjaoskuse toetamisest ja edendamisest eri haridusvormides ja -astmetes. Lisaks sai kuulda erivajadustega lugejast-kirjutajast, täiskasvanuharidusest, raamatukogudest tänapäevases infomaailmas ja paljust muust.

Sündmuse peaesinejaks on Jyväskylä Ülikooli professor Heikki Lyytinen, kes rääkis oma ettekandes digimängust ja tehnoloogiast, mis aitab lastel omandada esmased lugemisoskused mänguliselt ja huvitavalt. Samuti räägib professor, kuidas saada lugemisega seotud probleemidest üle, sõltuvalt sellest, kas põhjus on bioloogiline või on murekohaks hoopis ebapiisav juhendamine või sotsiaalne tugi.

Eestist on peaesinejateks riigikontrolör Janar Holm ja Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor Anu Raud. Holm rääkis lõimumisest ja keeleõppest Riigikontrolli vaates, Raud jätkusuutlikkusest.

Riigikontrolöri Janar Holmi kinnitusel on pikka aega avalikkuses levinud arvamus, nagu ei sooviks siinne venekeelne kogukond eesti keelt õppida. „Riigikontroll on seda teemat lähemalt uurinud ja jõudnud järeldusele, et see ei vasta tõele. Huvi on palju suurem, kui leidub kursusi ja õpetajaid. Ja see motivatsioon kujutab ühtlasi Eesti riigi jaoks võimalust eesti keele õppe tegemata töö lõpuks ära teha,“ ütles Holm.

Tallinna Ülikooli õppejõududest esinevad teiste hulgas humanitaarteaduste instituudi prantsuse keele ja kultuuri didaktika õpetaja Kateryn Rannu, emakeeleõpetuse ja rakenduslingvistika lektor Merilin Aruvee, emakeeledidaktika dotsent Anne Uusen ja haridusteaduste instituudi lektor Ene Varik-Maasik

Kontakt e-post: meeli.pandis@gmail.com , +3725531144

KONVERENTSI KAVA

1. PÄEV/neljapäev 16. jaanuar – eelpäev: lastekultuur ja kirjaoskuse edendamine erinevates muuseumi- ja raamatukoguprogrammides
2. PÄEV/reede 17. jaanuar –Tallinna koolide külastus, FELA koosolek, konverentsi avamine, 1. päev
3. PÄEV/laupäev 18. jaanuar – konverentsi 2. päev
4. PÄEV/pühapäev  19. jaanuar – konverentsi 3. päev, konverentsi lõpetamine
5. PÄEV/esmaspäev 20. jaanuar – järelpäev:  väljasõit Narva
6. PÄEV/teisipäev 21. jaanuar – järelpäev: soovijad annavad oma keelt ja kultuuri tutvustavaid külalistunde koolides

KONVERENTS FACEBOOKIS