Tagasiside

Tagasiside koolitusele “Kuidas lapse lugemisoskust kodus arendada “

Tagasiside leht asub siin

 

 

 

 

Tagasiside Eesti Lugemisühingu koolitustele 2019. aastal

 

2019. aasta koolitusprogrammiga ühines üheksa koolitajat. Aasta jooksul viidi läbi 15 koolitust erinevates Eestimaa paikades: Tallinnas, Tartumaal, Toilas, Kukrusel, K-J, Narvas, Paides, Harjumaal (Tabasalus, Kostiveres, Järvekülas), Rõuges.

 

Osalejaid oli 233. Sihtgruppi kuulusid raamatukogutöötajad, logopeedid, alushariduse õpetajad, algklasside õpetajad ning lapsevanemad. Koolitusi toetas Hasartmängumaksu Nõukogu ning oli  huvilistele tasuta. 

Ühe koolituse pikkus oli neli akadeemilist tundi. Koolitusteemad said valitud 2018. aastal  toimunud koolituste tagasisidest. Neis sooviti eelkõige näidismaterjale, praktiliste  tegevuste tutvustamist ja kuidas toetada lapse lugema õpetamist.

Koolitajad olid koostanud õppekavad, mis lähtusid projekti eesmärkidest eelnevast tagasisideks saadud infost. Olulised teemad olid lugema õppimine koolieelses eas, loovus ja isiksuseomadused, pildiraamatu kasutamine, lugemisraskused koolieelses eas ja algklassides, kõnetute laste aitamine, lugemismängud lugemise arendamiseks, eakohane kirjandus, loovuse, väljendusoskuse arendamine, õppematerjalide loomine, digivahendite kasutamine, erivajadustega lapse toetamine.

Huvilised, kes osalesid   2019. aasta koolitustel, jäid valitud koolituste sisuga ja koolitajatega  väga rahule.  Kiideti koolituste praktilist poolt, tegevuste ja õppemängude rohkust. Leiti püstitatud küsimustele vastused ja saadi nippe ning uusi ideid lapse arengu toetamisel.

Enim huvi pakkunud teemad olid seotud kunstiteemade lõimimisega ülejäänud valdkondadega, pildiraamatute pealkirjad ning erinevad mängud ja tegevused, mis toimuvad pildiraamatu ümber, digivahendite kasutamine ja lugemismängud.

Sooviti jätkukoolitusi järgmistel teemadel: emakeeles lugemisoskuse toetamine (kui see pole eesti keel), HEV lapsed ja lugemine, lugemismängud,  kuidas tekitada motivatsiooni huvi, robootika, keskkond, kirjutamisoskus, õpimapid. Tutvustada parimaid raamatuid ja õppevahendeid, mis lastele meeldivad.

Koolitusjuht Jelena Sepp


 

Koolitus: "Raamat kui sõber ja abimees"
Järveküla lasteaias, 15.11.2019.
Koolitaja Jaanika Monroc
Käsitletud teemad olid:
1.      Kuidas valida ja tutvustada pildiraamatut
2.      Pildiraamatu kasutamine erinevates valdkondades
3.      Kvaliteetse pildiraamatu valimine
4.      Eesti lastekirjanike /illustraatorite raamatud ja tõlkeraamatud 
5.      Prantsuse pildiraamatute näited
6.      Kunstiraamatud erinevate lõimitud tegevuste läbiviimiseks. Tagasisidelehti tuli 13.  Hinnang koolitusele oli väga hea ja hea.  Enim huvi pakkunud teemad olid seotud kunstiteemade lõimimisega ülejäänud valdkondadega, pildiraamatute pealkirjad ning erinevad mängud ja tegevused , mis toimuvad pildiraamatu ümber.

 

Õpikeskkonna loomine, eakohased tegevused (2a-7a.)
Kuupäev: 31.10
Toimumiskoht: Kohtla-Järve Lasteaias Tuvike ,  Mäe 7, Kukruse  
Kuupäev:  08.11.2019
Toimumiskoht:  Narva lasteaed Sädemeke.
Kuupäev:  20.11.2019.
Toimumiskoht:  Kohtla-Järve Lasteaed Pääsuke. Keskallee 34, Kohtla-Järve
Koolitaja: Jelena Sepp

Põhiteemad:

•         Lugemiskeskkonna loomine ja toimimine.

•         Eakohased tegevused.

•         Tähe-ja lugemismängud.

Huvilistele tutvustati, kuidas kohandada lugemiskeskkonda rühmas: eakohased materjalid, õppemängud, raamatud, vahendid jpm. Jagati metoodilist materjali, õpetati kuidas luua lihtsaid tähe-ja lugemismänge.

Enam huvi pakkunud teemad olid: Raamatute kaasamine, tähe-ja lugemismängud, keskkonna loomine.

Ettepanekud järgmiste koolituste jaoks: Koolitus võiks olla vene keeles.

 

Koolitus: Kirjaoskuse arengut toetav keskkond lasteaias, mängud ja digivahendid

Kuupäev: 29.10.2019

Toimumise koht: Toila Lasteaed Naerumeri, 28 osalejat.

1. Palun, hinnake koolitust tervikuna

 

 

2. Palun, hinnake koolituse sisu.

 

 

Koolituse fookuses oli lugemis- ja kirjutamisoskuse kujunemine, mängud, eriti silbimängud, kujuneva kirjaoskuse teooria, keskkonna loomine, mis õhutab kirjalikku suhtlust ja erinevad digivahendid.

 

3. Palun, nimetage sellel koolitusel kuni 3 enim huvi pakkunud teemat. 

Teemadest toodi välja mänguline õppimine: silbimängud, sõnamoodustusmängud, häälikumängud (nt häälikute ära vahetamine või ära jätmine), kõnetakt, laulmine ja rütm, Jutupliiatsimängud ja pliiatsi kasutamine vabamängus, lugemispesa, rollimängud, lapse fantaasia toetamine, nime kirjutamine, lugemishuvi- ja motivatsioon, kirjaoskuse funktsiooni teadvustamine, kirjaoskus kogu rühmas, (kirjalike) suhtlusolukordade loomine, piltkiri. 

4. Koolitusel õpitust hakkan oma töös kasutama: 

Silbimängud/ lugemine silphaaval/ veerimine/ silbitamine, sõnamoodustusmängud, häälikumängud, kiitlemismäng, kirjeldamismäng, laulumängud, liisusalmid, Jutupliiatsi mängud, Jutupliiats igapäevaselt/ teemaväliselt, huvi tekitamine (KÕIGIS lastes), mõnusa õhkkonna (lugemispesa) loomine, oma nime kirjutamine, lapse emakeelele tähelepanu pööramine, kõnetaktiga liisusalmid, lugemispesa sisustamine.

„Teen (uuesti) lugemispesa“

„Lapsekspertide esinemist“

„Pildi järgi jutustamine (mitte ainult küsimuste põhjal).“

„Lastega Jutupliiatsi mängude leiutamine“

„Hakkan lastele õpetama oma nime kirjutamist“

„Tähtede seostamine sõnadega ja neist laulu tegemine“

„Oma nime silpideks lammutamine ja neist uute sõnade tegemine“

5. Ettepanekud järgmiste koolituste jaoks (teemad, koolitajad, korraldus, koht jmt).

Võiks olla pikem, veel enam mänge, kirjaoskus mitmekeelses rühmas, emakeeles lugemisoskuse toetamine (kui see pole eesti keel), HEV lapsed ja lugemine, kuidas tekitada motivatsiooni huvi, robootika, kirjutamisoskus, õpimapid.

„Tutvustada parimaid raamatuid ja õppevahendeid, mis lastele meeldivad“

„Terve koolitus ainult mängud, mis toetavad lugema õpetamist“.

„Põnevaid lihtsaid häälikumänge eesti keele õpetamiseks“

„Liikumisõpetus, liikumismängud, käitumisraskustega lastega toimetulek“

„Ettepanekuid ei ole, see koolitus oli väga inspireeriv!“

 

6. Muud kommentaarid: 

Meeldis mängulisus, õhkkond, tempo, õppejõud.

„Õpetlik koolitus“

„Väga elav ja huvitav koolitus“

„Koolitaja on rõõmsameelne, positiivne inimene“

„Halb on istuda ilma seljatoeta“

 

7. Olen: õpetaja (20) eesti keele õpetaja vene õppekeelega rühmas (7) direktor (1)

 

 

Koolitus: Kirjaoskuse arengut toetav keskkond lasteaias, mängud ja digi ahendid

Kuupäev: 28.10.2019

Toimumise koht: Ülenurme Lasteaed, 22 osalejat.

1. Palun, hinnake koolitust tervikuna

 

2. Palun, hinnake koolituse sisu.

 

 

Koolituse fookuses oli sel korral osalejate küsimustest lähtuvalt tähtede ja numbrite õigekiri ja erinevad mängud, motivatsioon ja suhtlussituatsioonide loomine.

 

3. Palun, nimetage sellel koolitusel kuni 3 enim huvi pakkunud teemat. 

Teemadest toodi välja (alates enamnimetatutest) tähtede ja numbrite (õige) kirjutamine, MIKS küsimus (kirjaoskuse funktsiooni teadvustamine), (kirjalike) suhtlusolukordade loomine, piltkiri ja piktogrammid, kõne ja kirjaoskuse arendmamine, häälikuõpetuse alustamine, häälikuanalüüs, lugemishuvi. 

„äraunustatud mängud töösse“

„Miks ma midagi teen – et mida see täpselt arendab või toetab“

 

4. Koolitusel õpitust hakkan oma töös kasutama: 

Häälikumängud, silbimängud/ lugemine silphaaval/ silbitamine, jutupliiatsi mängud, sõnatuletamise mängud, kirjaoskust nõudvad rollimängud, tähtede joonistamise mängud, vanad mängud, uued mängud

Toodi ka välja, kus hakatakse õpitut kasutama – hommikuringis, individuaalsetes, väikse grupi ja suure grupi tegevustes.

„Enne tegevust mõtlen, miks teen“

„Lugemistegevuste mõtestamine“

„Jutupliiatsimuusika, mitme raamatu koos kasutamine“.

„Digivahendite, nt jutupliiatsi, julgem kasutamine, lastega koos mängude leiutamine“.

 

5. Ettepanekud järgmiste koolituste jaoks (teemad, koolitajad, korraldus, koht jmt).

Võiks kauem kesta, võiks veel rohkem mänge läbi teha, rohkem Jutupliiatsi mänge, digimänge.

„Oleks kuulanud rohkem keskkonna kohta ja digivahendite näited rohkem kuulanud“

 

6. Muud kommentaarid: 

Meeldis õhkkond, mängulisus, see, et kõik küsimused said vastused.

„Hea õhkkond, koolitaja arvestas meie huvide ja soovidega“

„Õppijakeskne ja mõtlemapanev koolitus“

 

7. Olen: õpetaja (20) asutuse juht (1)

 

 

KOKKUVÕTE KOOLITUSEST „LUGEMA ÕPPIMINE JA ÕPETAMINE“

Koolitus: Eesti Lugemisühingu koolitus 09.10.2019

Koolituse läbiviija: Anneli Laamann

Osalejate arv: 15 lapsevanemat, lasteaiaõpetajat

KOOLITUSE SISU:

- Lugemisvalmiduse kujunemine koolieelses eas. Kolm elevanti, millele toetub lugemisoskus – tähtede tundmine, häälikute eristamine/kuulmine sõnas, lapse huvi

- Kirjaoskust toetav keskkond kodus – tähed nähtaval (piltidena, magnetitena, klotsidel, lauamängudes).

- Laps ja raamat – ettelugemises olulisus väikelapseeas. Lugemine beebile, väikelapsele, koolieelikule.

- Abimaterjale vanemale tähtede õppeks, lugema õppeks, häälimismängud.

- Kirjutama õppimine, lapse peenmotoorika, kirjaharjutused.

KOOLITUSEL HUVITAS 

- Ahhaa elamus – häälikute kuulmine sõnas –et see nii oluline on

- Et me ei õpeta tähenimetusi (ess, pee) vaid häälikunimetusi

- Et lugema ei pea ainult raamatust, saab mängida lugemismänge

- Lugemise-kirjutamise sidumine igapäevaeluga – teen lapsega koos ostunimekirja, päkapikk saadab kirju jne.

- Miks on oluline õppida õigesti tähti kirjutama ning kuidas toetada tema käe arengut.

- Ettelugemine on oluline, tuleb aega leida unejutuks, käia lapsega raamatupoes, raamatukogus.

Koolituse analüüs koolitaja poolt:

Kurvastas, et tuli kohale nii vähe vanemaid. Rõõmustas kohale tulijate siiras huvi ning pärast oli soovi neil mitmel veel eraldi tulla küsima nõu oma mures. Vanemaharidus on oluline ja näha on, et isegi neil – eeskujulike lastevanemail on suured lüngad ja vähesed teadmised laste lugema õppimisest.  Siit ettepanek jätkata vanemate koolitustega ning leida viise, kuidas nendeni jõuda. Kas pakkuda lasteaedadele vanemate koolitusi kohe paketina – õhtused 1,5 tunnised loengud lastevanemate õhtul?

Anneli Laamann

14.10.2019

 

MTÜ Eesti Lugemisühingu koolitused 2018. aastal

2018. aasta koolitusprogrammiga ühines üheksa koolitajat. Nende esimene töökoosolek toimus 9. veebruaril Tallinnas Narva kohvikus. Koolitusjuhi Jelena Sepa eestvedamisel jagati üksteisega ideid ning praktilisi oskusi, mida koolitajatena kasutada.

Aasta jooksul viidi läbi 17 koolitust erinevates Eestimaa paikades: Tallinnas, Narvas, Tartus, Haapsalus, Rakveres, Taeblas, Kostiveres, Tabasalus, Sauel. Huvilisi oli 355. Sihtgruppi kuulusid raamatukogutöötajad, logopeedid, alushariduse õpetajad, algklasside õpetajad ning lapsevanemad. Koolitusi toetas Hasartmängumaksu Nõukogu ning oli  huvilistele tasuta. 

Ühe koolituse pikkus oli neli akadeemilist tundi. Koolitusteemad said valitud 2017. aastal  toimunud koolituste tagasisidest. Neis sooviti eelkõige näidismaterjale ja praktiliste  tegevuste tutvustamist.

Koolitajad olid koostanud õppekavad, mis lähtusid projekti eesmärkidest eelnevast tagasisideks saadud infost. Olulised teemad olid lugema õppimine koolieelses eas, loovus ja isiksuseomadused, pildiraamatu kasutamine, lugemisraskused koolieelses eas ja algklassides, kõnetute laste aitamine, lugemismängud lugemise arendamiseks, eakohane kirjandus, loovuse ja väljendusoskuse arendamine, õppematerjalide loomine.

Huvilised, kes osalesid   2018. aasta koolitustel, jäid valitud koolituste sisuga ja koolitajatega  väga rahule.  Kiideti koolituste praktilist poolt, tegevuste ja õppemängude rohkust. Leiti püstitatud küsimustele vastused ja saadi nippe ning uusi ideid lapse arengu toetamisel.

Sooviti jätkukoolitusi järgmistel teemadel: lapse motiveerimine, lugemine võõrkeeles, düsleksia, düsgraafia, hüperaktiivne laps ja lugemine, aeglase lugeja toetamine.

Koolitusjuht Jelena Sepp

 

 

 

Tagasiside koolitusele "Lugemispesa I kooliastmes; praktilised tegevused Lugemispesas" 25.10.2018 Narva Lasteaias PÄIKENE, koolitaja Kaja Kivisikk.

 

Koolitus: Kirjaoskust toetav õpikeskkond. Lugema- ja kirjutama õpetamise toetamine eelkoolieas. Lugemismängud.
Kuupäev: 25.10.2018 
Toimumisaeg: 13.30-16.30
Toimumiskoht: Narva Lasteaed PÄIKENE
Sihtgrupp: keelekümblusrühmade õpetajad, logopeedid
Koolitaja: Anneli Laamann
Õppesisu: Koolituse esimeses pooles tutvusid lasteaiaõpetajad kuidas õpikeskkond saab toetada laste huvi raamatute ja lugemise-kirjutamise vastu. Lugemispesa kui kirjaoskuskeskus. lugemispesa võimalused laste huvi toetajana raamatute ja lugemise-kirjutamise vastu. Kuidas keskkonda saab muuta tekstirikkamaks ning miks on oluline, et õpikeskkonnas oleks nii trükitud teksti, õpetaja kirjutatud teksti kui ka laste endi loodud teksti. Pikemalt peatutigi laste vaba aja kirjutamise teemal. Millist teksti loob laps oma loovmängudes, joonistuste juures. Miks on oluline seda märgata ja väärtustada. Kuidas kaasata lapsi õpikeskkonna  tarbeks teksti looma? Näiteks laste endi loodud rühmatavad/reeglid seintel. Koolituse teises osas keskendusti peamiselt häälimis-, tähe- ja lugemismängudele. Mäng on lapse loomulik viis õppida ja väga lihtsatest vahenditest saab luua lugemismänge. Alati ei pea poest ostma valmismänge. Vahel piisab ka vaid kingakarbist ja joonistuspaberist. Samuti tutvustati mõningaid ilmunuid tööraamatuid ja töövihikuid, mida saab kasutada lugema-kirjutama õpetamisel eelkoolieas.
Tagasiside: Koolitus oli väga praktiline. Koolitusel osalejaid said oma küsimustele koolituse lõpuks vastused. Koolituse ootus oli, et saaks uusi ideid, meetodeid, mänge, huvitavaid mõtteid, teadmisi ning koolituse lõpuks kogeti, et seda kõike oli piisavalt.

Koolitaja Anneli Laamann

 

HINNANG TEEMAPÄEVALE 4. juunil, algusega kell 10.00 Haapsalu Nikolai koolis, koolitaja Kadi Lukanenok

 

 

Koolitus: Kirjaoskuse arengu toetamine kodus
Kuupäev: 10.05 ja 28.08.2018
Toimumise koht: Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskus
1.    Palun, hinnake koolitust tervikuna
Kõik osalejad hindasid koolitust kas väga heaks (14) või heaks (4)
2.    Palun, hinnake koolituse sisu.
Kõik osalejad hindasid koolituse sisu kas väga heaks (16) või heaks (2)
3.    Palun, nimetage sellel koolitusel kuni 3 enim huvi pakkunud teemat.
Lugemishuvi/ motivatsioon – eeskuju pakkumine, julgustamine, lapse huvi, negatiivse kogemuse mõju; Lugemispesa; Jutupliiats; lugemismängud; kooslugemine.
4.    Koolitusel õpitust hakkan kasutama:
Eeskuju – et loeme lihtsalt koos mingi aja, Jutupliiatsit, mänge.
5.    Ettepanekud järgmiste koolituste jaoks (teemad, koolitajad, korraldus, koht jmt).
Veel motivatsioonist. Lugemisest võõrkeeles. Düsleksiast ja düsgraafiast. Hüperaktiivne laps ja lugemine. Aeglase lugeja toetamine.
6.    Muud kommentaarid:
Asjatundlik lektor, sõbralik õhkkond, tore diskussioon.
Meeldis väga! Kasulik koolitus!
7.    Olen: lapsevanem (10) õpetaja (6) juht (1) logopeed (1)


  Koolitaja Maria Jürimäe

 

9. aprillil 2018 toimus koolitus „Raamat kui sõber ja abimees“ Lääne-Virumaa keskraamatukogus (21 osalejat) ja 4. mail 2018 Taebla raamatukogus (23 osalejat) Tagasisidelehtedele vastasid kõik osalejad.  Enamus vastanutest olid lasteaiaõpetajad, oli ka raamatukogutöötajaid ning algklasside õpetajaid ning kaks noorsootöötajat.
Rakveres oli koolitust tervikuna ja koolituse sisu hinnatud neljal korral heaks, ülejäänud kordadel väga heaks. Taeblas täpselt samamoodi. Koolitusel huvi pakkunud teemasid oli  palju. Rohkem toodi välja:
•    Kunstiteema käsitlemine läbi pildiraamatu
•    Kunstnike tööde kasutamine
•    Kurbade teemade seletamine pildiraamatu abil
•    Soovituslikud eestikeelsed raamatud
•    Pildiraamatute tutvustamine
•    Prantsuse pildiraamatud
•    Autori ja illustraatori tutvustamine, senisest rohkem illustraatorile tähelepanu pöörata
•    Kuidas saab lugemise põnevaks muuta
•    Lastega raamatu põhjal filosofeerimine
•    Tutvumine uuemate lasteraamatutega
•    Raamatute kasutamise oskus erinevates õppe-kasvatustöö valdkondades
Ettepanekutest jäi kõlama see, et aega jäi väheseks. Selles suhtes olen nõus, materjali on kindlasti palju pikemaks koolituseks, ja üks koolitus võikski koosneda kahest osast. Sooviti veel sarnaseid või jätkukoolitusi.
Muude kommentaaride osas toodi välja koolitajate omavahelist head koostööd, särtsakat ja emotsionaalset esitlust, inspireerivat koolitust ning head korraldust.

Koolitaja Jaanika Monroc

 

4. aprillil 2018 toimus koolitus "LOE, MÄNGI, VÕIDA! Mängud, mis toetavad lugema õppimist". Tallinna Rajaleidja koolitusruumis ja  20.04.2018 Rahvusraamatukogus Tallinna Raamatumessi raames.  Koolitusel osalesid lasteaiaõpetajad ja lapsevanemad.

Koolituse eesmärk oli kuidas õpetada lastele tähti ja lugemist lõbusal ning meelelahutuslikul viisil. Pakuti materjale, mida saab kasutada kodus, lasteaias või eelkoolis. Osalejatele pakkus huvi erinevad lugemis- ja häälimismängud, kiideti koolituse praktilist poolt ja mängude rohkust, mis arvestab lapse vanust ja huvi.

Koolitaja Jelena Sepp

 

 

12. aprillil 2018 toimus Saue Gümnaasiumis koolitus „Lugemis- ja kirjutamisraskustest lapsevanematele“. Käsitlesime lugemis- ja kirjutamistoimingu eeloskusi ning aju osa lugema- ja kirjutama õppimisel. Vaatasime, millised on düsleksia ja sellega kaasuvate nähtuste põhjused ja tunnused. Põgusalt jõudsime puudutada ka seda, kuidas vanem saaks kodus last õppimises aidata ning rääkisime kodu-kooli koostöö tähtsusest ning tehnilistest abivahenditest. Lapsevanemad olid pakutud koolituse sisuga rahul. Kuigi aeg oli napp, leidsid enamik kuulajatest enda jaoks midagi uut.

 

Koolitaja: Liina Velner

 

 

13. detsembril 2017 toimus Jõhvi Pillekaare lasteaias Eesti Lugemisühingu koolitus õpetajatele „Kirjaoskust toetav õpikeskkond. Lugema ja kirjutama õpetamine koolieelses eas. Lugemismängud“.
Tagasiside noppeid koolituselt:
Koolitus oli hästi praktiline. Sain palju uusi mõtteid ja meelde tuletada vana. Mõningaid asju olen juba katsetanud.
Lugemispesa nimi on tuttav, aga ei teadnud, mida see täpselt endast kujutab. Soovin luua oma rühma lugemispesa, aga ruumi on päris napilt.
Väga meeldisid häälimis- ja lugemismängud. Plaanin neid endale teha, aga praegu on sõimelapsed. Püüan nende jaoks miskit kohandada.
Meeldis abimaterjal – töölehed, töövihikud ja ABC tegeluskaardid, millest varem polnud kuulnudki.
Meeldis video – väga huvitav
Sain häid mõtteid rühmas lastega koos ise raamatuid teha.
Sain teadmisi, kuidas ise mänge teha, uut metoodikat, mida kasutada.

Koolitaja: Anneli Laamann

 

10. nov. 2017 toimus lugemisühingu koolitus raamatukogutöötajatele, teemaks lugemismängud. Raamatukogutöötajaid huvitasid Koolibri Lugemismängude kogumikesse kogutud mängud ja nende kasutamise erinevad viisid. Koolitusel käsitleti lugemismängude teemat laiemalt: anti ülevaade lugemisoskuse etapiviisilisest kujunemisest, lugemisoskuse seosest üldise vaimse võimekuse ja kognitiivsete protsessidega ning esitati lugemisraskuse tunnused. Pikemalt peatuti Koolibri Lugemismängude kogumike koostamise põhimõtetel ja kasutamise võimalustel. Koolituse praktilises osas sai iga raamatukogutöötaja mänge käega katsuda ning kohapeal mitu lugemismängu läbi mängida. Koolituse jooksul anti soovitusi lugemismängude ja nende vahendite korraldamisest ja korrashoiust
 

Koolitaja Kadi Lukanenok

 

14. juunil 2017 toimus Pärnu Keskraamatukogus koolitus "Kui lugema õppimine läheb raskelt", sihtgrupiks olid lasteaedade ja koolide õpetajad ja eripedagoogid. Koolitus kestis 4 tundi.

Koolituse esimeses osas räägiti lugemisraskuse olemusest ja tunnustest ja lugemisraskuse riskist. Teises osas keskenduti soravale lugemisele ja seda arendavatele võtetele. Kirjastuses Koolibri välja antud Lugemismänge kasutades harjutati praktilisi tegevusi lugemissoravuse saavutamiseks ja suurendamiseks. Kursuslased hindasid kõrgelt reaalsete töövahenditega läbi viidud praktilist õppust ning küsimuste esitamise ja arutelu võimalust.

Koolitaja: Kadi Lukanenok


 

Koolitus „Edukas õppimine sõltub lugemis- ja kirjaoskusest“
2.juunil 2017 kell 13.00 -16.00  toimus Tallinna Õismäe Vene Lütseumi ruumis koolitus „Edukas õppimine sõltub lugemis- ja kirjaoskusest“ (Умение хорошо читать и писать – это залог успешной учебы). Sihtgrupiks oli 15 õpetajat, kes tundsid muret oma õpilaste lugemis- ja kirjaoskuse pärast, ja kirjastuse Avita esindaja, õpikute retsendent ja kirjaoskuse probleemide uurija. Koolituse töökeel oli vene keel.
Koolituse eesmärk oli funktsionaalse lugemisoskuse, kuulamisoskuse, eneseväljendusoskuse, arvamuse avaldamise oskuse parandamine, lugemisharjumuste kujundamine, huvi äratamine kirjanduse vastu, lugemise kui meeldiva tegevuse propageerimine.
Koolituse sisu haakus tegelike haridusprobleemidega, nt enamik õpilasi ei loe raamatuid, ei oska hästi kirjutada, kõne ei ole arenenud.
Nurmenuku  Raamatukogu raamatukoguhoidja N.Honjak tutvustas tänapäeva Eesti lastekirjandust (umbes 15 raamatut), mis on ka  vene keelde tõlgitud, ja raamatukoguhoidja A.Morjakova rääkis veel kirjaniku A.Kivirähk vene keeles ilmunud lasteteostest.
Õpetaja-prakrik J.Pankratova rääkis kirjatehnikavihikutest, eelharjutustest, õigete tähekujude ning seoste harjutamisest, mainis ka erinevate vihikute puudusi.
Õpetaja-metoodik E.Vaarmann  tutvustas Eesti Lugemisühindu tegevust ja jagas teadmisi lugemis- ja kirjaoskuse arengu kohta, edukas õppimine sõltub arenenud lugemise ja kirjaoskusest,  see annab inimesele palju rohkem võimalusi ennast realiseerida. Olid ka abiks vanasõnad koos piltidega.
Vanemõpetaja, logopeed N.Birina jagas oma kogemusi ja vilumusi ning  kasulikke näpunäiteid lugemise õpetamisest, suulist ja kirjalikku eneseväljendusest ning loovust arendavate harjutustest, sõnade häälikulise koostisest, õigekirjast, lugemisoskuse parandamisest, lugemisharjumuse propageerimisest. Tema esinemine oli inspireeritud kogetud muljetest.
Koolitajad valmistasid ette paberil jagatavad materjalid ( iga osaleja sai 17 lehte), kus olid ka vajalikud e-aadressid. Koolitus oli üles ehitatud praktiliste tegevustega. Kõik koolitusel viibijad osalesid mõttevahetuses. Osalejad said kasulikke, praktilisi teadmisi ja õppematerjale, uusi ideid  kirjutamise ja lugemisega seotud probleemidest ja kuidas ja mille abil õpetada lastele kirjaoskust.

Koolitajad: Elvi Vaarmann ja Niina Birina
 

 

04. aprillil 2017 toimus koolitus „Mängud, mis toetavad lugema õppimist“  Tallinna Rajaleidja koolitusruumis. Koolitusel osalesid lasteaiaõpetajad. Koolituse põhirõhk oli suunatud lugemismängude loomisele, arvestades laste individuaalset arengut.   Osalejatele pakkusid huvi töövihikud ja erinevad lugemis- ja häälimismängud. Osalejad kiitsid koolituse praktilist suunitlust ning saadud  ideid, kuidas luua eakohaseid, lihtsaid, aga  samas õpetlikke lugemismänge.
 

Koolitaja Jelena Sepp



5. mail 2017 toimus Eesti Rahvusvahelises koolis koolitus “Tegevused, mis toetavad lugeja arengut”.
Koolitusel said õpetajad ideid, kuidas planeerida õpetamist ja õppimist, lähtudes lugeja arengust ja vajadustest.
Osalejad kuulasid ja jagasid omi kogemusi, kuidas luua emotsionaalne ja füüsiline lugemiskeskkond, mis tekitaks lugemishuvi ja suurendaks lugemisrõõmu klassis, kus on erineva lugemisoskuse, -huvi ja harjumustega lapsed.  Ühtlasi panid nad ennast lugeja rolli, et teada saada, kuidas ettelugemine, koos lugemine, juhendatud lugemine ja iseseisev lugemine toetavad  lugeja arengut.
Koolitajad tutvustasid, kuidas kasutada hindamist ja tagasisidestamist lugeja iseseisvuse ja vastutuse suurendamiseks.

Koolitajad Terje Äkke ja Sirje Torim


 

10. märtsil 2017 toimus koolitus „Kirjaoskust toetav õpikeskkond lasteaias. Lugema ja kirjutama õpe. Lugemismängud“ Viljandi Linnaraamatukogu ruumides. Koolitusel osalesid õpetajad kõikidest Viljandi linna lasteaedadest. Osalejad tõid positiivse poolena välja, et koolitus oli väga praktiline. Lektoriks oli ise tegevõpetaja töötav inimene. Saadi ideid, milliseid lugemismänge oma rühmale teha, kuidas sättida sisse oma lugemispesa rühma, kus seda veel ei ole. Samuti saadi teadmisi, kuidas teha ise töölehti kirjutamistegevusteks ning kuidas saab kasutada raamatuid õppetöös.
 

Koolitaja Anneli Laamann

 


10. märtsi 2017 koolitusel „Praktilised tegevused Lugemispesas“ Viljandi Linnaraamatukogus  osales 23 õpetajat erinevatest Viljandimaa koolidest. Tutvuti  erinevate tegevustega, mida lugemispesas teha võiks; räägiti vahenditest mis aitavad lugemispesas laste fantaasiat ja loomingulisust arendada ning mängiti läbi mitmed lugemishuvi  äratavaid ja keelelisi teadmisi kinnistavaid õppemänge.
 

Koolitaja Kaja Kivisikk

 



Rakveres, Lääne-Virumaa Keskraamatukogus 18. märtsil 2017 toimunud koolituse "Lugemis- ja kirjutamisraskustest lapsevanemale" sihtgrupiks olid 6 -10 aastaste laste vanemad, kes tundsid muret oma laste lugemis- ja kirjutamisoskuse pärast.

Nelja akadeemilise tunni jooksul said lapsevanemad ülevaate lugemis- ja kirjutamisoskuse olemusest ja arengust nii kitsamas kui laiemas plaanis. Tutvuti ohu märkidega, mis võivad viidata raskustele. Põhirõhk oli siiski abistavate võtete, põhimõtete ning materjalide tutvustamisel. Lapsevanemad tõid murekohana välja logopeedide vähesuse ja ülekoormatuse lasteasutustes, mis otseselt mõjutab nende laste kõne arengut. Oli tore näha nii palju aktiivseid, teadlikke ja motiveeritud lapsevanemaid!

Koolitaja Liina Velner

 

20. märtsil 2017 Eesti Lastekirjanduse Keskuses toimunud koolitus „Raamatu kui sõber ja abimees“ oli üles ehitatud praktiliste tegevustega.

Osalejad said kasulikke teadmisi pildiraamatute erinevateks  kasutusvõimalusteks nii prantsuse kui eesti lasteraamatute näitel. Kõik koolitusel viibijad osalesid aktiivselt välja pakutud ühistegevustes ning mõttevahetuses. Prantsuse lastekirjandus pakkus emotsionaalses plaanis palju avastamisrõõmu ning andis uusi ideid.

Koolitajad Jaanika Monroc ja Nadine Marsault

 



KAS JA KUIDAS ÕPPIDA KOOS LAPSEGA?

1.-2. klasside vanematel oli kolmapäeva, 5. oktoobri 2016 õhtul meeldiv võimalus iseenda ning oma kasvatusmeetodite analüüsimiseks. Kas ja kui palju peaksime oma lapsi kodus õppimisel aitama? Paljud vanemad said kinnitust oma kodusele "õppimissüsteemile", kuid oli ka neid, kes lubasid koju minnes kõigepealt iseennast käsile võtta. Kasulikke näpunäiteid jagas Eesti Lugemisühingu esinaine Maili Vesiko-Liinev.

Kaja Kivisikk
"Lugemispesa" projektijuht



***
Tänasel lastevanemate koolitusel "Kas ja kuidas õppida koos lapsega?" sain enda jaoks teada mõned uued lähtepunktid, mida tuleks hakata harjutama ja omaks võtma. Üllatav oli lihtne, kuid praktiline koosõppimise võtte alus ehk kindel ajakava. Samuti tuleks igal lapsevanemal tunnetada oma last, kui palju ja kuidas lasta lapsel järk-järgult võtta vastutust oma tööde ja tegemiste eest. Positiivne kriitika peaks olema päevas ülekaalus ehk teisisõnu negatiivset kriitikat tuleks vähendada. Lapsevanemad peaksid rohkem jälgima, kuidas oma manitsus-õpetussõnu väljendada, näiteks "Oled tubli, et jalanõud kenasti ritta panid ja koolikoti kohe kirjutuslaua kõrvale viisid!". Tahaks ju, vastupidi, noomima hakata, et järjekordselt pole sa kohe neid asju teinud, mida mina kui lapsevanem sinult ootan. Samuti on oluline lugemisvigade esiletoomine jaatavas vormis (näiteks "Jaa, see on nii..").

Ülle Uibopuu,
1.c lapsevanem




***
Olen kolme tütre ema ja ka kahekordne vanaema. Iga laps on eriline ning vajab omamoodi lähenemist. Tegelikult me teame ju tõdesid, mida meile tutvustati antud koolitusel, aga seda kõike on vaja ikka ja jälle värskendada. Last (loomulikult ka töökaaslasi, lähedasi ...) tuleb toetada, kiita, julgustada, innustada – mis põhiline, need on ju sõnad, mis ei nõua eelarvest/ rahakotist väljaminekuid. Tähtis, et neid õigel ajal ja õiges kohas kasutada, et nii väiksel kui suurel oleks motivatsiooni edasi minna.

Positiivse tooniga koolitused annavad jõudu ja tahet pingutada, ise end parandada, olla parem ja osata näha lähedaste vigu ja oma eeskujuga nakatada teisi. Aega võtab, aga olen näinud positiivseid tulemusi.

Lugemise õhutamisest. Ütlen ausalt, olin lapsepõlves kasina lugemishuviga. Täiskasvanuna olen analüüsinud, miks mu abikaasa neelab raamatuid, milline tohutu lugemus tal on ja minul ei midagi. Ühe põhjuse olen leidnud: mul oli lapsepõlves füüsiliste kodutööde osakaal pärast kooli üsna suur. Aga eilse koolituse põhjal sain ka muud, miks olin lapsepõlves nadi lugeja.

Meie pere pesamuna sünniga (alustas kooliteed sel sügisel) avastasin uuesti lasteraamatud ja olen olnud ettelugeja juba üle kuue aasta. Ja õnneks on kuulaja olnud suurepärane, asjast juba varakult (alla 2-aastasena) huvitatud. Nii me oleme saanud suurteks Lindgreni fännideks, ikka ja jälle võime lugeda Emili tempudest, Madlikesest, Bullerby lastest jne jne. Aga olen kurvastusega märganud, et mu 2 aasta ja 2 kuu vanune lapselaps ei kuulu veel sellesse seltskonda, kes armastaks kuulata jutte....

Lapsele tuleb luua lugemise õhutamiseks keskkond (lugemispesa – kohane sõna), aga nagu koolitusel selgus, igale lapsele tuleb läheneda erinevalt, nn “riiklikult ostetud vaktsiin” ei mõju efektiivselt. Lapsevanemad, õpetajad, teadlased peavad ikka ise katsetama, uurima, missugune lugemispisik kellele külge hakkab.

Lõpetuseks tahan öelda, et taolise sisuga koolitusi tuleks vanematele korraldada juba enne lapse kooliminekut, võib-olla juba enne lapsevanemaks hakkamist. Miks? Ikka sellepärast, et me kõik oleme nii erinevad, nii erilised.

Ilmi Umal,
1.c lapsevanem

© 2020 Eesti Lugemisühing